Suhkur, näksimine ja hambad: kuidas mõjutavad toitumisharjumused suutervist?

Kas sage näksimine võib hambaid kahjustada ka siis, kui sööme vähe maiustusi? Kas looduslikud puuviljamahlad on hammastele paremad kui gaseeritud joogid? Või on kõige olulisem lihtsalt regulaarselt hambaid pesta?

Hammaste tervist mõjutab lisaks igapäevasele suuhügieenile ka see, mida sööme ja joome ning kui sageli näksime. Suhkrut sisaldavad tooted, magustatud joogid ja sage näksimine võivad suurendada hambakaariese riski, eriti kui hambad puutuvad pidevalt kokku bakterite toodetud hapetega.

Oluline ei ole ainult tarbitava suhkru üldkogus, vaid ka selle tarbimise sagedus. Näiteks korraga söödud magustoit ja terve pärastlõuna jooksul väikeste portsjonitena söödud maiustused võivad mõjutada suukeskkonda erinevalt.

See ei tähenda siiski, et tervete hammaste säilitamiseks tuleb lemmiktoitudest täielikult loobuda. Palju olulisem on mõista, kuidas toitumisharjumused mõjutavad hambaemaili, ning järgida korralikku igapäevast suuhügieeni.

Selles artiklis käsitleme suhkru mõju hammastele, sagedast näksimist, happelisi jooke, laste toitumisharjumusi ja praktilisi võimalusi kaarieseriski vähendamiseks.

KAS SUHKUR KAHJUSTAB HAMBAID?

Suhkur on üks olulisemaid toitumisega seotud hambakaariese riskitegureid. Siiski on oluline mõista, et suhkur ise ei „söövita“ hammastesse auke.

Suuõõnes elavad loomulikult mitmesugused mikroorganismid. Mõned neist suudavad kasutada toiduga saadavaid fermenteeritavaid süsivesikuid, sealhulgas suhkrut, ja toota happeid.

Need happed langetavad hambakatu pH-taset ja võivad soodustada mineraalainete kadu hambaemailist.

Kuidas kaaries tekib?

Protsess toimub mitmes etapis:

1. Sööme suhkrut sisaldavat toitu või joome magustatud jooki.
2. Suubakterid kasutavad osa süsivesikutest.
3. Tekivad orgaanilised happed.
4. Hambakatu pH-tase langeb.
5. Algab hambaemaili demineralisatsioon ehk mineraalainete kadu.
6. Sülg aitab happeid neutraliseerida ja loob tingimused remineralisatsiooniks.

Kui happeline mõju kordub väga sageli ja mineraalainete kadu ületab nende taastumise, võivad aja jooksul tekkida kaariesekahjustused.

Seetõttu sõltub hambakaariese teke mitmest omavahel seotud tegurist: toitumisest, bakteriaalsest biokilest, süljest, fluoriidi toimest ja hammaste individuaalsest vastupanuvõimest.

KUMB ON HALVEM – PALJU SUHKRUT KORRAGA VÕI SAGE NÄKSIMINE?

Mõlemad harjumused võivad suurendada kaarieseriski, kuid erineval viisil.

Suhkru suur üldkogus on oluline riskitegur, samal ajal kui sage suhkru tarbimine põhjustab korduvaid happerünnakuid.

Võrdleme näiteks kahte olukorda.

Esimene olukord: magustoit pärast lõunasööki

Inimene sööb lõunat ja väikese magustoidu. Seejärel joob ta vett ega näksi enne järgmist põhitoidukorda.

Sellisel juhul koondub suhkru mõju peamiselt ühele söögikorrale.

Teine olukord: näksimine kogu pärastlõuna jooksul

Inimene sööb iga poole tunni järel ühe küpsise või kommi või joob paar lonksu magusat jooki.

Iga kord võivad suubakterid alustada uut hapete tootmise perioodi.

Selle tulemusena võib hambakatu pH-tase püsida sagedamini madalana.

Hammastele on sageli soodsam süüa maiustusi põhitoidukorra ajal, mitte pidevalt väikeste portsjonitena kogu päeva jooksul.

Siiski ei tohiks sellest teha ekslikku järeldust, et suure koguse suhkru korraga tarbimine on ohutu. Piirata tuleb ka vabade suhkrute üldkogust.

MIKS ON TOIDUKORDADEVAHELISED PAUSID OLULISED?

Sülg on üks suuõõne tähtsamaid loomulikke kaitsesüsteeme.

See aitab:

• Eemaldada osa toidujääkidest.
• Neutraliseerida happeid.
• Säilitada mineraalainete tasakaalu.
• Niisutada suu limaskesta.
• Luua tingimused hammaste remineralisatsiooniks.

Pärast suhkrut sisaldava toidu söömist aitab sülg järk-järgult taastada suuõõnes soodsama keskkonna.

Kui magusaid suupisteid süüakse väga sageli, võib selleks protsessiks jääda vähem aega.

Seetõttu on korrapärane toidukordade rütm ja suhkrut sisaldavate suupistete harvem tarbimine oluline osa kaariese ennetamisest.

See ei tähenda, et kõik inimesed peaksid sööma ühepalju kordi päevas. Kõige olulisem on vältida hammaste pidevat kokkupuudet suhkruga.

MIS ON VABAD SUHKRUD?

Toitumisest ja hammaste tervisest rääkides on oluline mõiste vabad suhkrud.

Need on suhkrud, mida tootjad, kokad või tarbijad ise toidule või jookidele lisavad, samuti mees, siirupites, puuviljamahlades ja mahlakontsentraatides looduslikult esinevad suhkrud.

Vabu suhkruid võib leiduda:

• Kommides ja šokolaadis.
• Küpsistes ja kookides.
• Magustatud karastusjookides.
• Energiajookides.
• Puuviljamahlades ja nektarites.
• Magustatud jogurtites.
• Mõnedes hommikuhelvestes.
• Mees ja erinevates siirupites.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab piirata vabade suhkrute tarbimist alla 10% päevasest energiakogusest. Selle vähendamine alla 5% võib anda täiendavat kasu tervisele.

Näiteks kui päevane energiavajadus on umbes 2000 kcal, vastab 10% ligikaudu 50 grammile vabadele suhkrutele ja 5% umbes 25 grammile.

Need on soovituslikud ülempiirid, mitte kogused, mida peaks püüdma iga päev tarbida.

MILLISED SUUPISTED VÕIVAD SUURENDADA KAARIESERISKI?

Kõik suupisted ei mõjuta hambaid ühtemoodi. Oluline on nende koostis, konsistents, tarbimise sagedus ja aeg, mille jooksul toit suus püsib.

Kleepuvad maiustused

Karamell, iirised, kummikommid ja mõned teised maiustused võivad kleepuda hammaste pinnale ning jääda hambavahedesse.

See võib pikendada fermenteeritavate süsivesikute kokkupuudet hambakatuga.

Küpsised ja magusad pagaritooted

Küpsised, koogid ja saiakesed võivad sisaldada palju suhkrut ja rafineeritud tärklist.

Nende toodete osakesed võivad jääda hammaste vagudesse ja hambavahedesse.

Magusad hommikuhelbed

Kuigi hommikuhelbeid esitletakse sageli mugava hommikusöögivalikuna, sisaldavad mõned neist märkimisväärses koguses lisatud suhkrut.

Seetõttu on oluline lugeda koostisosade loetelu ja toitumisalast teavet.

Kuivatatud puuviljad

Kuivatatud puuviljad võivad olla väärtuslik osa toitumisest, kuid nende suhkrusisaldus ja kleepuvus erinevad värsketest puuviljadest.

Sageli on hammastele soodsam süüa neid põhitoidukorra osana, mitte pidevalt vahepalana näksida.

KAS PUUVILJAD KAHJUSTAVAD HAMBAID?

Terved puuviljad on tasakaalustatud toitumise oluline osa.

Need sisaldavad kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid ja teisi organismile vajalikke aineid.

Seetõttu ei ole vaja puuviljadest üksnes hammaste tervise pärast loobuda.

Oluline on siiski eristada terveid puuvilju puuviljamahladest.

Terve puuvili

Tervetes puuviljades sisalduvaid suhkruid ei loeta WHO määratluse kohaselt vabadeks suhkruteks.

Lisaks stimuleerib närimine süljeeritust.

Puuviljamahlad

Ka 100% puuviljamahlades sisalduvaid suhkruid loetakse vabadeks suhkruteks.

Paljud mahlad on samuti happelised.

Seetõttu võib mahlade sage tarbimine suurendada kaariese ja hambaerosiooni riski.

Hammastele on üldjuhul soodsam valida sagedamini terveid puuvilju ning tarbida mahlu mõõdukalt, eelistatavalt söögikorra ajal.

KAS HAPPELISED JOOGID KAHJUSTAVAD HAMBAEMAILI?

Jah, happeliste jookide sage tarbimine võib soodustada hambaemaili erosiooni.

Oluline on siiski eristada kahte protsessi – kaariest ja erosiooni.

Hambakaaries

Kaariest soodustavad bakterite toodetud happed, mis tekivad fermenteeritavate süsivesikute lagundamisel.

Hambaerosioon

Erosioon on hammaste kõvakudede keemiline kulumine hapete otsese toime tõttu, mis ei ole seotud bakterite tegevusega.

Happeliste jookide mõju sõltub nende happesusest, koostisest, tarbimise sagedusest ja suuõõne individuaalsetest kaitseteguritest.

Miks on lonkshaaval joomise sagedus oluline?

Kui happeline jook juuakse ära lühema aja jooksul, on hapete kokkupuude hammastega tavaliselt ajaliselt piiratum.

Kui aga happelist jooki pidevalt kogu päeva jooksul lonkshaaval juua, kordub hapete mõju sageli.

Seetõttu ei ole oluline üksnes joogi valik, vaid ka selle tarbimise harjumus.

MIDA JUUA TOIDUKORDADE VAHEL?

Igapäevase janu kustutamiseks soovitatakse enamasti vett.

Vesi ei sisalda suhkrut ega põhjusta bakterite toodetud hapete teket fermenteeritavate süsivesikute tõttu.

Samuti võib vesi aidata pärast söömist eemaldada osa toidujääkidest.

Kui joote sageli magustatud või happelisi jooke, tasub neid järk-järgult veega asendada.

See on üks lihtsamaid toitumisharjumuste muudatusi, mis võib aidata vähendada kaariese ja erosiooni riski.

MILLAL PESTA HAMBAID PÄRAST SÖÖMIST?

Enamikule inimestele piisab hammaste pesemisest kaks korda päevas – hommikul ja õhtul.

Mõnikord tekib siiski küsimus, kas pärast iga söögikorda tuleks kohe hambaid pesta.

Pärast tavapärast söögikorda ei pruugi täiendav pesemine olla vajalik, kui järgitakse järjepidevat suuhügieenirutiini.

Aga kui sõite happelist toitu?

Pärast väga happeliste toitude või jookide tarbimist võivad hambapinnad olla ajutiselt mehaanilise mõju suhtes tundlikumad.

Sellistel juhtudel on kasulik:

1. Loputada suud veega.
2. Vältida hammaste kohest tugevat harjamist.
3. Oodata enne hammaste pesemist umbes 30–60 minutit, eriti pärast tugevat kokkupuudet hapetega.
4. Kasutada pehmet hambaharja ja fluoriidi sisaldavat hambapastat.

Oluline on mitte püüda suhkru või hapete tarbimist kompenseerida liiga intensiivse hammaste pesemisega.

KUIDAS KAITSTA HAMBAID KAARIESE EEST?

Kaarieseriski aitavad vähendada mitmed omavahel seotud harjumused.

1. Piirake vabade suhkrute tarbimist

Oluline on pöörata tähelepanu mitte ainult kommidele, vaid ka magustatud jookidele, pagaritoodetele, hommikuhelvestele ja teistele lisatud suhkru allikatele.

2. Vältige pidevat näksimist

Püüdke mitte süüa magusaid suupisteid väikeste portsjonitena kogu päeva jooksul.

3. Valige sagedamini vesi

Eriti toidukordade vahel.

4. Peske hambaid fluoriidi sisaldava hambapastaga

Fluoriid aitab toetada hambaemaili remineralisatsiooni ja vähendada kaarieseriski.

5. Puhastage hambavahesid iga päev

Hambavahedesse võivad koguneda bakteriaalne hambakatt ja toidujäägid, milleni tavaline hambahari ei ulatu.

6. Kontrollige regulaarselt hammaste seisundit

Hambaarst saab kaariese tunnuseid varakult märgata ja hinnata individuaalset riski.

MILLINE HAMBAPASTA SOBIB IGAPÄEVASEKS KAITSEKS?

Igapäevaseks suuhügieeniks soovitatakse enamasti valida fluoriidi sisaldav hambapasta.

Fluoriid aitab kaitsta hambaid kaariese eest, kuid see ei asenda suhkru tarbimise piiramist ega hambakatu korralikku eemaldamist.

TePe DAILY – täiskasvanute igapäevaseks suuhügieeniks

TePe DAILY hambapasta, mündimaitseline, 75 ml.

See hambapasta sisaldab 1450 ppm fluoriidi, on maheda mündimaitsega ja vähevahutava koostisega.

See on mõeldud igapäevaseks suuhügieeniks ning tootja juhiste kohaselt ei sobi alla 7-aastastele lastele.

TePe DAILY JUNIOR – lastele alates 6. eluaastast

TePe DAILY JUNIOR hambapasta, mündimaitseline, 75 ml.

See hambapasta on mõeldud lastele alates 6. eluaastast. See sisaldab 1450 ppm fluoriidi ja vahutab vähe.

KIN FLUORKIN – lastele alates esimestest hammastest

KIN FLUORKIN hambapasta lastele, maasikamaitseline, 50 ml.

See hambapasta sisaldab 1000 ppm fluoriidi ja 1% ksülitooli. See on mõeldud lastele alates esimeste hammaste lõikumisest.

Alla 3-aastastele lastele soovitatakse riisitera suurust hambapastakogust ning 3–6-aastastele hernetera suurust kogust. Hammaste pesemist peavad jälgima täiskasvanud.

KIN FLUORKIN JUNIOR – lastele alates 6. eluaastast

KIN FLUORKIN JUNIOR hambapasta, koolamaitseline, 75 ml.

See sisaldab 1450 ppm fluoriidi ja 1% ksülitooli ning on mõeldud üle 6-aastaste laste igapäevaseks hambahoolduseks.

Kuidas valida?

Laste hambapastat valides tuleb kindlasti lähtuda konkreetse toote vanusesoovitustest, fluoriidisisaldusest ja sobivast hambapastakogusest.

Rohkem valikuvõimalusi leiate Herba.lt hambapastade kategooriast.

MIKS ON LASTE TOITUMISHARJUMUSED ERITI OLULISED?

Lapsepõlves kujunevad välja pikaajalised toitumis- ja suuhügieeniharjumused.

Magusate suupistete sage tarbimine, magustatud joogid ja ebapiisav suuhügieen võivad suurendada varase lapseea kaariese riski.

Piimahammaste email on õhem kui jäävhammastel, mistõttu võivad kaariesekahjustused lastel kiiremini areneda.

Millised harjumused on kõige olulisemad?

• Pakkuda janu kustutamiseks vett.
• Piirata magusate suupistete sagedast tarbimist.
• Vältida magustatud jookide andmist lutipudelist.
• Mitte panna last magama, kui lutipudelis on magus jook.
• Alustada hammaste pesemist kohe pärast esimese hamba lõikumist.
• Kasutada eakohast fluoriidi sisaldavat hambapastat.
• Jälgida laste hammaste pesemist.

Isegi kui laps sööb vähe maiustusi, on igapäevane suuhügieen siiski hädavajalik.

Selle teemaga tutvumiseks tasub lugeda ka Herba.lt artikleid esimestest hammastest, fluoriidisisaldusest ja laste suuhügieenist.

KUIDAS MÕJUTAB TOITUMINE IGEMETE TERVIST?

Toitumine on oluline mitte ainult hambaemailile, vaid ka igemete ja teiste suuõõne kudede talitlusele.

Tasakaalustatud toitumine aitab tagada piisava vitamiinide, mineraalainete ja teiste vajalike toitainete saamise.

Näiteks C-vitamiin on oluline normaalseks kollageeni sünteesiks ning D-vitamiin aitab kaasa kaltsiumi ja fosfori normaalsele ainevahetusele.

Teadusuuringutes hinnatakse ka puuviljade, köögiviljade, kiudainete ja teiste toitumistegurite seost parodondi tervisega.

Mõned uuringud viitavad toitumise võimalikule mõjule igemepõletiku näitajatele, kuid tulemusi ei tohiks tõlgendada tõendina, et mõni konkreetne toiduaine suudab igemehaigusi ravida.

Tervislik toitumine on suutervise säilitamise täiendav osa, kuid ei asenda igemehaiguste professionaalset ravi ega bakteriaalse hambakatu mehaanilist eemaldamist.

MILLISED IGAPÄEVASED TOITUMISHARJUMUSED ON HAMMASTELE SOODSAMAD?

Hambasõbralikum toitumine ei tähenda tingimata rangeid keelde.

Palju olulisem on järgida järjepidevaid põhimõtteid.

Need väikesed muudatused võivad aidata vähendada hammaste sagedast kokkupuudet suhkru ja hapetega.

MIKS ON HAMBAKATU EEMALDAMINE OLULINE KA VÄHESE SUHKRUTARBIMISE KORRAL?

Bakteriaalne hambakatt moodustub pidevalt, sõltumata sellest, kui palju maiustusi inimene sööb.

Seetõttu ei piisa hea suuhügieeni tagamiseks üksnes suhkru piiramisest.

Hambaid soovitatakse pesta kaks korda päevas, kasutades pehmet hambaharja ja fluoriidi sisaldavat hambapastat.

Hambavahesid tuleb hooldada eraldi, sest tavaline hambahari ei ulatu korralikult kõikidele hambavahede pindadele.

Igapäevaseks hammaste pesemiseks võib valida pehmed TePe hambaharjad ning hambavahede puhastamiseks vastavalt nende suurusele sobivad vahendid.

Vaadake Herba.lt suu- ja hambahügieenitoodete valikut.

LEVINUMAD TOITUMISVEAD, MIS VÕIVAD HAMBAID KAHJUSTADA

1. Pidev näksimine. Suhkrut sisaldavate toodete sagedasel tarbimisel puutuvad hambad korduvalt kokku hapetega.
2. Magustatud jookide lonkshaaval joomine kogu päeva jooksul. Nii kordub suhkru mõju hammastele pidevalt.
3. Uskumine, et looduslikud mahlad on täiesti kahjutud. Need sisaldavad vabu suhkruid ning paljud neist on ka happelised.
4. Ebapiisav tähelepanu toodete etikettidele. Lisatud suhkrut võib leiduda paljudes igapäevastes toiduainetes.
5. Happeliste jookide sage tarbimine. Ka suhkruvabad joogid võivad soodustada hambaerosiooni.
6. Hammaste liiga tugev harjamine pärast happelist toitu. See võib kaasa aidata hambaemaili kulumisele.
7. Loodetakse, et tervislik toitumine asendab hammaste pesemist. Bakteriaalne hambakatt moodustub ka tasakaalustatud toitumise korral.

VIIS HUVITAVAT FAKTI SUHKRU JA HAMMASTE KOHTA

1. Hammaste jaoks on oluline suhkru tarbimise sagedus. Pidev näksimine võib põhjustada sagedasi happerünnakuid.
2. Puuviljamahlad sisaldavad samuti vabu suhkruid. Isegi 100% mahl ei ole sama mis terve puuvili.
3. Suhkruvabad joogid võivad olla happelised. Seetõttu ei ole need alati hambaemailile soodsad.
4. Sülg aitab hambaid kaitsta. See neutraliseerib happeid ja aitab kaasa remineralisatsioonile.
5. Toitumine ja suuhügieen täiendavad teineteist. Kumbki neist ei saa teist täielikult asendada.

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

Kas suhkur kahjustab hambaid?

Suhkur on oluline kaariese riskitegur. Suubakterid võivad kasutada suhkrut hapete tootmiseks ning korduv hapete mõju soodustab hambaemaili demineralisatsiooni.

Kumb on halvem – palju suhkrut korraga või sage näksimine?

Mõlemad tegurid on olulised. Sage näksimine võib põhjustada rohkem happerünnakuid, kuid piirata tuleb ka suhkru üldkogust.

Kas happelised joogid kahjustavad hambaemaili?

Happeliste jookide sage tarbimine võib soodustada hambaerosiooni. See võib juhtuda ka suhkruvabade jookide tarbimisel.

Millal on kõige parem pärast söömist hambaid pesta?

Tavaliselt piisab hammaste pesemisest kaks korda päevas. Pärast väga happelise toidu või joogi tarbimist võib olla kasulik oodata enne hammaste pesemist umbes 30–60 minutit.

Milline hambapasta sobib igapäevaseks kaitseks?

Enamikule täiskasvanutele sobib fluoriidi sisaldav hambapasta, enamasti fluoriidisisaldusega 1350–1500 ppm. Näiteks TePe DAILY sisaldab 1450 ppm fluoriidi.

Kas lapsed vajavad spetsiaalset hambapastat?

Laste hambapasta tuleb valida vastavalt vanusele, fluoriidisisaldusele ja individuaalsele kaarieseriskile. Samuti on oluline kasutada eakohast hambapastakogust.

Kas puuviljad kahjustavad hambaid?

Terved puuviljad on tasakaalustatud toitumise oluline osa. Sageli tarbitavad happelised tooted ja mahlad võivad siiski hambaemaili mõjutada.

Kas maiustusi on parem süüa pärast põhitoidukorda?

Sageli küll. Nii saab vähendada eraldi suhkru mõjust tingitud happerünnakute arvu võrreldes pideva näksimisega.

Kas kaariese vältimiseks piisab suhkru piiramisest?

Ei. Samuti on oluline pesta hambaid fluoriidi sisaldava hambapastaga, puhastada hambavahesid ja kontrollida regulaarselt suutervist.

Suhkru kogus, näksimise sagedus ja jookide valik on olulised suutervist mõjutavad tegurid.

Suhkrut sisaldavate toodete sage tarbimine võib soodustada hammaste korduvat kokkupuudet hapetega ja suurendada kaarieseriski.

Samal ajal võib happeliste jookide sage tarbimine soodustada hambaemaili erosiooni, isegi kui joogid ei sisalda suhkrut.

Nende riskide vähendamiseks tasub piirata vabade suhkrute kogust, vältida pidevat magusate suupistete söömist, valida sagedamini vesi ning järgida järjepidevat igapäevast suuhügieenirutiini.

Hambaid soovitatakse pesta kaks korda päevas fluoriidi sisaldava hambapastaga, puhastada iga päev hambavahesid ja kontrollida regulaarselt suutervist.

Herba.lt valikust leiate TePe ja KIN hambapastasid, samuti hambaharju ja teisi suuhügieenivahendeid.

Hammaste tervise jaoks ei ole oluline ainult see, mida sööme, vaid ka see, kui sageli sööme ja kuidas iga päev oma suuhügieeni eest hoolitseme.