Uudised

Vistrikud, komedoonid ja erinevad nahalööbed võivad vaevata mitte ainult teismelisi, vaid ka täiskasvanuid. Kiire tulemuse lootuses kasutatakse sageli agressiivseid vahendeid, mis kahjustavad naha kaitsebarjääri veelgi. Dermatoloogid rõhutavad, et probleemne nahk ei vaja tugevamat „kuivatavat“ toimet, vaid tasakaalustatud ja järjepidevat hooldust.

Pärast sünnitust puutuvad paljud naised esimest korda kokku intensiivsema juuste väljalangemisega. Kuigi see võib tekitada muret, on enamasti tegemist organismi täiesti loomuliku reaktsiooniga hormonaalsetele muutustele.

Päike võib anda nahale kauni sära ja parandada meeleolu, kuid liiga pikk päikese käes viibimine lõpeb sageli ebameeldivate tagajärgedega – punetuse, pinguloleku või isegi valuliku päikesepõletusega. Päikesepõletuse saanud nahk tähendab, et UV-kiirgus on nahka kahjustanud, mistõttu on oluline seda võimalikult kiiresti rahustada ja õigesti hooldada.

Värskes õhus jooksmine on soojal aastaajal üks populaarsemaid aktiivse vaba aja veetmise viise. Paljud jooksjad kasutavad siiski endiselt sama SPF-kreemi, mille nad valivad igapäevaseks linnas kasutamiseks. Probleem seisneb selles, et sportides puutub nahk kokku hoopis teistsuguste tingimustega: intensiivse higistamise, pikaajalise UV-kiirguse, tuule, kuumuse ja pideva liikumisega. Seetõttu vajad joostes sageli teistsugust SPF-toodet kui tavapäraseks igapäevaseks kasutamiseks.

Paljud inimesed kasutavad SPF-i iga päev, kuid kaitse ei toimi sageli nii tõhusalt, nagu loodetakse. Üks peamisi põhjuseid on vale tootekogus või ebaõige kasutamine. Ka kõrge SPF-tasemega kreem ei kaitse nahka piisavalt, kui seda kantakse nahale liiga vähe või unustatakse kaitset päeva jooksul uuendada.

Kevad on paljude jaoks uuenemise aeg, kuid nahk ei reageeri alati nii, nagu sooviksime. Sageli märkame just sel perioodil, et silmaümbrusnahk näeb väsinud välja: peened jooned muutuvad nähtavamaks, tekib kiskumistunne, tumedad silmaalused süvenevad või hommikuti esineb turseid.

Kevadel ja suvel on näonaha hoolduses üks olulisemaid samme näole mõeldud päikesekaitsekreem. SPF-i valides tekib aga sageli küsimus: milline SPF on näole kõige parem, kui nahk on rasune, kuiv, tundlik või punetusele kalduv?

Meie nahka mõjutavad pidevalt mitmesugused keskkonnategurid – külm, tuul, temperatuurikõikumised, õhusaaste, sage pesemine ja mõnikord ka mehaaniline ärritus. Kõik see nõrgestab naha loomulikku kaitsekihti.

Kui nahabarjäär on kahjustatud, kaotab nahk kiiremini niiskust, muutub karedaks ning võib tekkida kiskumis- või isegi sügelustunne. Sellisel juhul on kõige olulisem nahka rahustada ja niisutada ning tugevdada selle kaitsebarjääri.

Terve naha alus ei ole ainult niisutav kreem, vaid ka õigesti tehtud igapäevased ja regulaarsed nahahooldusetapid. Näo puhastamine, koorimine ja maskide kasutamine aitavad hoida naha puhtana, toetada selle uuenemist ning rahuldada konkreetseid nahavajadusi. Kõige olulisem on valida sobivad tooted ja mitte üle pingutada.